Tallinna rohelises ja rahulikus Nõmme linnaosas kõrgub Mustamäe nõlval hoone, mis on aastakümneid köitnud möödujate pilke oma ebatavalise arhitektuuri ja kordumatu auraga. See on Von Glehni loss, mida kohalikud tunnevad ka Tähetorni tänava lõpus asuva mõisana. See ei ole tavapärane klassitsistlik härrastemaja, vaid tõeline ajalooline fantaasialend, mis peegeldab oma rajaja Nikolai von Glehni värvikat isiksust. Loss, mis vaatab üle Nõmme männimetsade, on olnud tunnistajaks nii hiilgeaegadele kui ka rasketel aegadel, mil hoonest sai varemete ja rüüstamise ohver. Täna on see taastatud kultuuripärand, mis kutsub avastama nii oma sisemist ilu kui ka sellega seotud põnevaid legende.
Nikolai von Glehn – mees, kes ehitas unistuste linna
Kõik saab alguse ühest erilisest inimesest. Nikolai von Glehn (1841–1923) oli baltisaksa mõisnik, kelle visioon ei piirdunud vaid põllumajandusega. Ta oli mees, kes rajas Nõmme linna ja uskus siiralt, et sellest saab suurepärane elukoht. Oma “unistuste linna” krooniks soovis ta ehitada suursuguse residentsi, mis oleks vääriline ja esinduslik. Lossi ehitus algas 1886. aastal ja kestis mitu aastat, kusjuures Glehn osales ise aktiivselt projekteerimises, kasutades ära oma teadmisi ja fantaasiat. Ta soovis, et hoone oleks arhitektuuriliselt väljapaistev, segades kokku uusgootika elemente ja keskaja lossidele omast atmosfääri.
Glehni jaoks polnud loss vaid elukoht, vaid elutöö sümbol. Ta soovis, et Nõmme oleks koht, kus loodus ja kultuur kohtuvad. Oma tegemistes oli ta sageli ajast ees, eksperimenteerides uute ehitusmaterjalide ja lahendustega. Lossi ümber rajas ta ka suurejoonelise pargi, mis oli omal ajal üks Eesti kaunimaid, olles kaunistatud erinevate skulptuuride ja ehitiste, nagu näiteks Palmimaja ja Tähetorniga.
Arhitektuursed eripärad ja müstiline atmosfäär
Von Glehni lossi arhitektuur on midagi, mida Eestimaa mõisamaastikul tihti ei kohta. Hoone on ehitatud madala ja massiivsena, meenutades pigem kindlust kui mugavat elumaja. Selle punastest tellistest fassaad ja nurgatornid annavad hoonele ajatu, peaaegu muinasjutulise ilme. Kuid see pole pelgalt ilu pärast – lossi ruumilahendus peegeldas Glehni omapärast maailmavaadet.
Peamised arhitektuursed tunnused, mida tähele panna:
- Asümmeetriline planeering, mis oli tolle aja kohta julge ja uuenduslik.
- Punastest tellistest ja maakividest kombineeritud välisilme, mis seob hoone ümbritseva loodusega.
- Salapärased tornid ja nurgad, mis loovad illusiooni suuremast ruumist.
- Sisekujunduselemendid, mis viitavad nii keskaja rüütlikultuurile kui ka 19. sajandi lõpu saksapärasele kodukultuurile.
Lossi ümbruses asuv park on omaette vaatamisväärsus. Glehn armastas luua üllatusi – skulptuurid, nagu “Kalevipoeg” või krokodillikujuline purskkaev, lisasid pargile müstikat. Kuigi paljud nendest objektidest on aja jooksul hävinud või kolinud muuseumitesse, on lossi ümbrus säilitanud oma teatava maagilise atmosfääri, mis paneb mõtlema möödunud aegade üle.
Varjatud saladused ja legendid, mis elavad edasi
Ükski tõeline loss ei ole täielik ilma oma saladusteta. Von Glehni lossi kohta räägitakse mitmeid lugusid. Kõige tuntum neist puudutab Glehni enda iseloomu ja tema pühendumust. Väidetavalt oli lossis mitmeid salakäike ja peidupaiku, mida Glehn kasutas oma külaliste üllatamiseks või majanduslikel eesmärkidel. Mõned ajaloolased väidavad, et lossi keldritest võisid alguse saada tunnelid, mis viisid otse lähedal asuva Tähetorni juurde.
Levinumad legendid Glehni lossi kohta:
- Kummitavad koridorid: Nagu iga vana ehitis, on ka Glehni loss saanud osa kohalikest juttudest, kus räägitakse öistest sammudest ja krabinatest, mida seostatakse mõisniku vaimuga, kes siiani oma elutööl silma peal hoiab.
- Salapärased peidupaigad: Pärast Teist maailmasõda, mil loss jäi aastakümneteks varemetesse, leidsid kohalikud lapsed ja uudishimulikud seiklejad keldritest käike, mis olid kinni müüritud. See on tekitanud spekulatsioone, et lossi all võib peituda Glehni vara või olulisi dokumente.
- Skulptuuride needus: Glehni püstitatud skulptuurid, eriti krokodill, on saanud omamoodi kultusobjektideks. Mõned usuvad, et teatud asendite võtmine skulptuuride juures toob õnne, teised aga hoiatavad, et Glehni “loomingu” häirimine võib tuua halba õnne.
Lossi kurb ja helge ajalugu: varemetest taastamiseni
Glehni lossi ajalugu ei ole olnud vaid kuldne sära. Pärast Nikolai von Glehni lahkumist Eestist 1918. aastal jäi loss tühjaks ja hakkas kiiresti lagunema. Esimese Eesti Vabariigi ajal ja eriti nõukogude perioodil muutus loss varemeteks. Kohalikud elanikud mäletavad siiani aega, mil lossi müürid olid katmata ja katused sisse kukkunud – see oli masendav vaatepilt, mis sümboliseeris ajaloolise pärandi unustamist.
Murrang toimus 1960. aastatel, kui Tallinna Polütehniline Instituut (praegune Tallinna Tehnikaülikool) võttis lossi oma hoolde. See oli pikk ja keeruline protsess. Taastajad pidid tegema tohutu töö, et leida originaaljooniseid ja taastada lossi autentsus. Tulemus on aga suurepärane – täna on loss taas täielikult renoveeritud ja teenib nii akadeemilist kui ka kultuurilist eesmärki.
Kuidas loss mõjutab tänapäeva Nõmmet?
Tänapäeval on Von Glehni loss lahutamatu osa Nõmme identiteedist. See ei ole lihtsalt hoone, vaid maamärk, mis määrab linnaosa ajaloolist hõngu. Loss toimib tänapäeval konverentsikeskuse ja ürituste toimumispaigana, kus peetakse kontserte, pulmi ja teaduskonverentse. Selline mitmekülgne kasutusviis hoiab lossi elavana – ta ei ole muuseumieksponaat, vaid aktiivne ja hingav osa kogukonnast.
Lisaks on lossi ümbrusest saanud populaarne vaba aja veetmise koht. Männimets, mis ümbritseb lossi, pakub võimalusi matkamiseks ja jooksmiseks. Kui kõnnid mööda radu, mis viivad Glehni kuju juurde, tunned, kuidas aja kulg aeglustub. See on koht, kus Nõmme ajalugu ja loodus saavad kokku kõige ehedamal moel.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas Glehni lossi sisemusse on võimalik pääseda?
Jah, Glehni loss on avatud külastajatele, kuid kuna hoone on sageli kasutusel ürituste toimumispaigana, on soovitatav eelnevalt uurida, kas lossis toimub mõni suletud üritus. Ekskursioonide broneerimine on parim viis saada põhjalik ülevaade hoone ajaloost ja arhitektuurist.
Kes oli Nikolai von Glehn ja miks ta lossi ehitas?
Nikolai von Glehn oli mõisnik ja Nõmme linna rajaja. Ta ehitas lossi oma elukohaks ja oma unistuste linna sümboliks, soovides luua paiga, mis ühendaks elukeskkonna ja esteetiliselt nauditava arhitektuuri.
Kas lossi juures on ka parkimistingimused?
Lossi läheduses on olemas parkimisvõimalused, kuid kuna tegemist on looduskaitsealuse ja ajaloolise piirkonnaga, on soovitatav parkida märgistatud aladele ning austada loodust ja ümbritsevat keskkonda.
Kas lossi juurde on võimalik pääseda ühistranspordiga?
Jah, Nõmme on Tallinnas hästi ühendatud. Rongiga tulles on lähim peatus Nõmme või Hiiu, kust on lühike ja kaunis jalutuskäik lossini läbi männimetsade. Samuti saab kasutada linnaliinibusside võrku.
Millal on parim aeg Glehni lossi külastamiseks?
Kevad ja sügis on suurepärased ajad lossi külastamiseks, kui loodus ümber lossi on eriti värviküllane. Samas pakub talvine lumevaip lossile erilist, muinasjutulist atmosfääri.
Soovitused külastajale: mida teha ja näha?
Kui plaanid visiiti Glehni lossi juurde, siis võta kindlasti aega kogu piirkonna avastamiseks. See ei ole külastus, mis piirdub vaid 15-minutilise foto tegemisega. Alusta oma teekonda Glehni pargi alumisest servast ja liigu samm-sammult ülespoole. Teel märkad Glehni rajatud Tähetorni, mis on Eesti astronoomia ajaloo jaoks märgiline paik. Samuti on põnev jälgida, kuidas maastik muutub ja milliseid vaateid avaneb Nõmmele altpoolt vaadates.
Ära unusta kaamerat kaasa võtta. Lossi punased müürid koos Nõmme rohelusega pakuvad fotograafidele lõputult võimalusi. Kuid kõige tähtsam on tunnetada seda atmosfääri, mida Nikolai von Glehn on sinna pannud – see on segu ambitsioonist, loovusest ja natukesest hulljulgest fantaasiast. See on paik, mis paneb sind uskuma, et ühe inimese visioon suudab luua midagi, mis kestab kauem kui sajandi ja pakub rõõmu põlvkondadele.
Lõpetuseks võib öelda, et Von Glehni loss on justkui Nõmme süda – see peidab endas nii rõõmsaid kui ka nukraid lugusid, kuid seisab väärikalt ja vankumatult. Kui järgmine kord Nõmme metsades jalutad, peatu hetkeks, vaata üles mäe poole ja kujuta ette, kuidas Nikolai von Glehn ise seal tornis seisab, vaadates oma rajatud unistuste linna ja mõeldes tulevikule. See on rännak, mida tasub ette võtta igal ajal, kui tunned vajadust ühenduse järele ajalooga.
