Veebilehe avamisel on tavaliselt konkreetne põhjus: lugeda uudist, vaadata tunniplaani, leida kontakt või muuta mõnd seadistust. Kui lihtsa vastuse asemel tuleb läbida mitu menüüd, sulgeda hüpikaknaid ja otsida väikest kirja, muutub algne ülesanne kõrvaliseks. Seetõttu tasub digiteenust hinnata mitte ainult välimuse, vaid ka selle järgi, kui arusaadavalt saab inimene oma tegevust juhtida.
Selge kasutuskogemus ei tähenda võimalikult kiiret vajutamist. Mõne sammu juures on paus hoopis vajalik, et kontrollida oma valikut või mõista, milliseid andmeid küsitakse. Sama põhimõte kehtib nii telefonis kui ka arvutis: kasutaja peaks teadma, kus ta asub, mida temalt oodatakse ja kuidas vajaduse korral tagasi minna.
Lehe eesmärk peab olema nähtav
Esimene küsimus on, kelle lehele jõuti ja milleks see on loodud. Uudis, arvamuslugu, teenuse kirjeldus ja kommertspakkumine ei täida sama ülesannet. Kujundus võib olla kõigil sarnane, kuid teabe kasutamisel on vahe oluline. Kontaktandmed, autor, avaldamise aeg ja lehe tutvustus aitavad selle erinevuse selgemaks teha.
Spordiinfot otsides võivad kõrvuti avaneda korraldaja uudis, ajakirjaniku kommentaar ja viide „online casino Eesti“. Juba viimase nimetus osutab teistsugusele sisule kui ametlik võistlusprotokoll. Mängu aega ja tulemust tasub kontrollida võistluse korraldaja juurest. Ühe lehe mugav kujundus ei muuda selle sisu sõltumatuks spordiuudiseks ega kinnita mujal esitatud väiteid.
Telefonis peab säilima sama arusaadav struktuur
Väikesel ekraanil ei ole vaja näidata korraga kõiki võimalikke valikuid. Küll aga peaks põhimenüü jääma leitavaks ning selle nimetused olema järjepidevad. Kui üks nupp kannab ühes vaates nime „Seaded” ja teises hoopis teist nimetust, peab kasutaja ära arvama, kas tegemist on sama toiminguga.
Praktiliseks kontrolliks võib suurendada teksti, pöörata telefoni ja vaadata, kas oluline teave jääb nähtavale. Mõne seadme puhul on abiks ka lehe kasutamine klaviatuuriga. Kui tähelepanu liigub lehel loogilises järjekorras ja valitud element on eristatav, saab kasutaja paremini aru, millist toimingut ta parasjagu teeb. Need on üldised vaatlusvõtted, mitte hinnang ühelegi konkreetsele teenusele.
Nupu sõnastus peaks kirjeldama toimingut
Sõnad „Edasi” ja „Jätka” võivad sobida mitmesammulisse vormi, kuid lõpus peab olema selge, kas muudatus salvestatakse, taotlus saadetakse või avatakse uus leht. Kasutaja ei peaks alles pärast vajutamist avastama, mis toimus. Oluline on ka võimalus näha enne saatmist ülevaadet sisestatud andmetest.
Sporditeemalise lehe kõrval nähtav „VivatBet promokood” on näiteks kampaaniale viitav nimetus, mitte võistlustulemuse allikas ega teenuse kvaliteedi tõend. Niisugune link peaks olema sisuliselt eristatav uudisest, juhendist ja tavalisest navigeerimisnupust. Kampaanianimetuse märkamine ei eelda selle kasutamist; lehe hindamisel on küsimus selles, kas kasutaja saab viite otstarbest aru.
Vähem katkestusi, rohkem teadlikke valikuid
Märguanne võib anda vajalikku teavet, kuid kõik märguanded ei pea olema võrdselt esiletõstetud. Lugejal on lihtsam keskenduda, kui ta saab mittevajalikud teavitused välja lülitada ja oma valikut hiljem muuta. Samuti aitab, kui pooleli jäänud toiming ei kao kohe pärast teise akna avamist.
Hea isiklik harjumus on alustada ühe ülesandega. Näiteks otsida välja ürituse algusaeg, salvestada see kalendrisse ja sulgeda leht. See on lihtsalt üks võimalus hoida veebikasutus eesmärgipärasena. Pidev uute vaadete avamine ei anna tingimata rohkem vajalikku infot, eriti kui esialgne küsimus on juba vastuse saanud.
Andmete küsimine vajab arusaadavat põhjendust
Kui vorm küsib nime, telefoninumbrit või muud isiklikku teavet, tasub vaadata, milleks neid andmeid kasutatakse. Kontaktivormi vastuse saatmiseks vajalik aadress ja vabatahtlik lisainfo peaksid olema eristatavad. Sama kehtib märkeruutude kohta: nende sisu peab olema loetav, mitte peidetud pika teksti sisse.
Siin on kasulik eristada kasutusmugavust ja turvalisust. Vähesed sammud ei tõenda iseenesest, et andmed on kaitstud. Enne isiklike andmete sisestamist tuleks kontrollida veebiaadressi ja seda, kas leht on tõesti soovitud teenuse oma. Kahtluse korral on mõistlik toiming katkestada ja aadress sõltumatult üle kontrollida, mitte lähtuda üksnes tuttavast logost.
Eraldi tähelepanu väärib seadistuste muutmine. Kui inimene valib vähem teavitusi või loobub mõnest lisafunktsioonist, peaks tal olema võimalik hiljem oma valikut näha. Pelgalt lühike kinnitus ei pruugi anda ülevaadet sellest, mis tegelikult salvestati. Selge kokkuvõte vähendab vajadust sama toimingut mitu korda korrata ning aitab märgata, kui soovitud muudatus jäi tegemata.
Veateade peaks jätma järgmise sammu arusaadavaks
Kõige rohkem näitab lehe ülesehitus end siis, kui midagi ei õnnestu. Üldine tekst „Tekkis viga” ei selgita, kas probleem on ühenduses, sisestatud andmetes või teenuses endas. Kasutajale on arusaadavam teade, mis osutab konkreetsele väljale ning kirjeldab, mida saab parandada, ilma kogu vormi uuesti täitmata.
Tagasiside andmisel aitab olukorra täpne kirjeldus. Mis lehel toiming algas, millist nuppu vajutati ja milline teade ilmus? Isiklikke koode ega tundlikke andmeid pole selleks vaja jagada. Kui probleem kordub, võib üles märkida ka kasutatud seadme ja aja. Selline kirjeldus annab toevestlusele selgema lähtekoha kui üldine väide, et kõik on katki.
Selgust saab hinnata ühe väikese ülesandega
Veebilehe hindamiseks pole alati tarvis pikka kontrollnimekirja. Piisab ühest tavalisest ülesandest: leida kontakt, muuta teavituse seadistust või vaadata varem salvestatud teavet. Seejärel võib küsida, mitu korda tuli peatuda lihtsalt sellepärast, et järgmine samm jäi ebaselgeks. Just need kohad väärivad tähelepanu.
Mugav digikeskkond jätab inimesele võimaluse ka mitte jätkata. Tagasi liikumine, akna sulgemine ja valiku muutmine peaksid olema sama arusaadavad kui edasi minek. Lõpuks pole oluline, kui palju tegevusi leht suudab pakkuda, vaid kas kasutaja saab oma tegeliku küsimuse lahendatud ilma eksitavate vihjete ja tarbetu kiirustamiseta.
