Küsimus sellest, kui palju riike Euroopas tegelikult on, võib esmapilgul tunduda lihtne, kuid vastus on märksa keerulisem kui pelgalt ühe täisarvu nimetamine. Geopoliitilised piirid, ajaloolised sündmused, vaidlused iseseisvuse üle ning erinevad rahvusvahelised organisatsioonid muudavad selle teema pidevalt arenevaks. Sõltuvalt sellest, millist definitsiooni me kasutame – kas vaatleme ÜRO liikmesriike, Euroopa Nõukogu liikmeid või puhtalt geograafilist mandri ulatust –, võib vastus varieeruda. Selles põhjalikus ülevaates sukeldume Euroopa poliitilisse ja geograafilisse maastikku, et selgitada välja, miks ühest numbrit on nii raske kokku leppida ja mida erinevad kategooriad meie jaoks tähendavad.
Üldtunnustatud arv ja selle tagamaad
Kõige sagedamini vastatakse sellele küsimusele, et Euroopas on 44 või 45 riiki. See number põhineb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmesriikide nimekirjal, mille territoorium asub tervikuna või osaliselt Euroopa mandril. Kuid isegi see arv ei ole kivisse raiutud, kuna erinevad allikad võivad loendisse lisada või sellest eemaldada riike, mis asuvad Euroopa ja Aasia piirialadel. Üldiselt loetakse Euroopa riikide hulka kuuluvaks:
- Albaania, Andorra, Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Vatikan, Ühendkuningriik.
- Selles nimekirjas on 42 riiki, mis asuvad täielikult Euroopas. Lisaks loetakse sageli Euroopa riikideks ka transkontinentaalseid riike, mille territoorium ja poliitiline orientatsioon ulatub nii Euroopasse kui Aasiasse.
Transkontinentaalsed riigid ja nende staatus
Euroopa piiride määratlemine on olnud sajandeid kestnud debati objektiks. Kõige keerulisemad juhtumid on riigid, mis asuvad kahe mandri piiril. Siinkohal tõusevad esile järgmised riigid:
Venemaa on pindalalt maailma suurim riik ja kuigi suurem osa selle territooriumist asub Aasias, elab suurem osa elanikkonnast Euroopa-osas. Seetõttu loetakse Venemaad poliitiliselt ja kultuuriliselt tihti Euroopa riigiks, kuigi geopoliitilised suhted on viimastel aastatel seda arusaama tugevalt mõjutanud.
Türgi on teine oluline näide. Väike osa Türgist, täpsemalt Ida-Traakia, asub Euroopas, kuid suurem osa riigist on Aasias. Türgi on küll Euroopa Nõukogu liige, kuid Euroopa Liitu kuulumise osas käivad endiselt vaidlused.
Kasahstan on samuti transkontinentaalne riik, mille väike lääneosa asub Uurali jõest läänes ehk Euroopas. Siiski peetakse Kasahstani enamasti Kesk-Aasia riigiks, hoolimata sellest, et tal on teatavad sidemed Euroopa institutsioonidega.
Kaukaasia riigid – Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan – on veelgi keerulisem teema. Geograafiliselt asuvad nad Kaukasuse mäestiku lõunaosas, mida sageli peetakse Aasia osaks, kuid poliitiliselt ja kultuuriliselt on nad tihedalt seotud Euroopaga ja kuuluvad mitmetesse Euroopa organisatsioonidesse, nagu Euroopa Nõukogu.
Vaidlusalused territooriumid ja piiratud tunnustusega riigid
Teine põhjus, miks arvu 44 või 45 on raske fikseerida, peitub riikides, mida kõik maailma riigid ei tunnusta. Euroopas on mitmeid alasid, mis on kuulutanud välja iseseisvuse, kuid mille rahvusvaheline tunnustus on puudulik või piiratud.
Kosovo on ilmselt kõige märkimisväärsem näide. Alates 2008. aastast on Kosovo iseseisvus tunnustatud paljude lääneriikide poolt, kuid seda ei tunnusta näiteks Serbia, Venemaa, Hiina ja viis Euroopa Liidu liikmesriiki. Seetõttu sõltub Kosovo loendamine “Euroopa riikide hulka” sellest, millist poliitilist allikat me kasutame.
Lisaks on olemas sellised üksused nagu Transnistria (Moldova koosseisus), Abhaasia ja Lõuna-Osseetia (Gruusia koosseisus), mis tegutsevad de facto riikidena, kuid mille iseseisvust tunnustab vaid väike arv riike. ÜRO tasandil neid iseseisvate riikidena ei arvestata, mistõttu jäävad nad ametlikest statistikadest välja.
Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu – erinevad mõõdikud
Tihti aetakse segamini Euroopa kui kontinent ja Euroopa Liit kui poliitiline-majanduslik liit. See tekitab lugejates palju segadust. Oluline on teha vahet järgmistel organisatsioonidel:
Euroopa Liit (EL)
Euroopa Liitu kuulub 27 liikmesriiki. Need on riigid, mis on loovutanud osa oma suveräänsusest ühiste otsuste langetamiseks ja majandusruumi ühendamiseks. Tuleb aga märkida, et kõik Euroopa riigid ei soovi ega pea vajalikuks Euroopa Liitu kuulumist.
Euroopa Nõukogu
See on organisatsioon, mis tegeleb inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete edendamisega. Euroopa Nõukogusse kuulub 46 riiki, mis tähendab, et liikmeskond on märksa laiem kui Euroopa Liidul. Sellesse organisatsiooni kuuluvad peaaegu kõik mandri riigid, välja arvatud mõned erandid, ja see peegeldab laiemat Euroopa koostööruumi.
Schengeni ala
Schengeni lepinguga liitunud riigid on kaotanud piirikontrolli omavahelistel piiridel. See ala koosneb 29 riigist, millest mõned ei ole isegi Euroopa Liidu liikmed (näiteks Island, Norra, Šveits). See näitab veelgi, et “Euroopa” tähendus sõltub kontekstist – kas räägime kaubandusest, inimõigustest või reisimisest.
Kuidas geograafid Euroopa piire tõmbavad
Geograafiliselt on Euroopa piiritlemine läbi ajaloo olnud küllaltki meelevaldne. Euroopat ja Aasiat ei eralda ookean, vaid nad moodustavad ühtse maismaamassi, mida nimetatakse Euraasiaks. Seetõttu on “Euroopa” pigem ajalooline ja kultuuriline kontseptsioon kui rangelt geograafiline üksus.
Traditsiooniliselt loetakse Euroopa idapiiriks Uurali mäestikku, Uurali jõge, Kaspia merd, Kaukasuse mäestikku ja Musta merd ning sealt edasi Bosporuse ja Dardanellide väinu. See kokkulepe on kinnistunud 18. sajandil, mil Venemaa keisririik soovis rõhutada oma kuulumist Euroopa kultuuriruumi. Ilma nende kokkulepeteta oleks Euroopa piiride tõmbamine märksa ebaselgem.
Lisaks on küsimus saareriikides ja kaugetes territooriumides. Näiteks Küpros on geograafiliselt Aasia mandriplatvormil, kuid kultuuriliselt ja poliitiliselt loetakse seda sajaprotsendiliselt Euroopa riigiks, olles ka Euroopa Liidu liige. Sama kehtib Islandi kohta, mis asub Atlandi ookeani keskahelikul, kuid mida peetakse vääramatult Euroopa osaks.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Mitu riiki on Euroopa Liidus?
Euroopa Liidus on hetkel 27 liikmesriiki. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist (Brexit) on see arv püsinud stabiilsena.
Kas Venemaa on Euroopa riik?
Venemaa on transkontinentaalne riik. Geopoliitiliselt ja ajalooliselt on ta olnud suur osa Euroopa ajaloost, kuigi suurem osa selle territooriumist asub Aasias. Enamikes Euroopa statistikates käsitletakse Venemaad Euroopa riigina, kuid poliitilistes analüüsides eristatakse tihti Euroopa-Venemaad ja Aasia-Venemaad.
Kas Kosovo on iseseisev riik?
Kosovo on iseseisev riik, mida tunnustab enamik lääneriike, sealhulgas Eesti. Siiski ei ole Kosovo ÜRO täisliige, kuna mõned suured riigid (näiteks Serbia, Venemaa, Hiina) ei ole selle iseseisvust tunnustanud.
Miks on riikide arv Euroopas erinevates allikates erinev?
Arv erineb sellepärast, et puudub ühtne definitsioon. Mõned allikad loendavad ainult ÜRO liikmeid, teised lisavad juurde transkontinentaalsed riigid, kolmandad jätavad välja vaidlusaluste territooriumidega riigid. Samuti sõltub arv sellest, kas kasutatakse poliitilist või geograafilist vaatepunkti.
Kas Euroopa on eraldi manner?
Geoloogiliselt ei ole Euroopa eraldi manner, vaid osa Euraasiast. Euroopa on ajalooline ja kultuuriline konstrueeritud maailmajagu, mida eristab Aasiast peamiselt kultuuriline ja poliitiline omapära ning leppimuslikud piirid.
Euroopa poliitiline tulevik ja muutuvad piirid
Euroopa riikide arv ei ole staatiline, vaid on läbi ajaloo pidevalt muutunud. Veel 20. sajandi alguses olid Euroopa kaardil suured impeeriumid, nagu Austria-Ungari ja Osmanite impeerium, mis pärast Esimest maailmasõda lagunesid, tuues kaasa paljude uute rahvusriikide tekke. Samuti nägime 1990ndate alguses Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia lagunemist, mis lisas Euroopa kaardile üle tosina uue riigi.
Tänapäeval on Euroopa poliitiline stabiilsus suuresti seotud integratsiooniga. Euroopa Liidu laienemine on protsess, mis võib tulevikus riikide arvu “Euroopa” mõistes (poliitilise koostöö tasandil) veelgi muuta, kui kandidaatriigid nagu Ukraina, Moldova või Lääne-Balkani riigid liiduga liituvad. Samas võib aga tekkida ka uusi iseseisvusliikumisi, kui piirkondlikud pinged peaksid suurenema. See tähendab, et kui küsite “Mitu riiki on Euroopas?”, on kõige korrektsem vastus alati “Sõltub sellest, kes loeb ja milliseid kriteeriume kasutab”.
Kokkuvõttes võib öelda, et 44-45 riiki on kõige praktilisem ja laialdasemalt aktsepteeritud number, kui otsite vastust, mis sobiks geograafiatundi või üldisesse ülevaatesse. Kuid sügavamale kaevudes avaneb palju huvitavam pilt, kus riigipiirid on tihedalt seotud ajaloo, kultuuri ja pidevalt muutuva poliitilise reaalsusega. Euroopa on kontinent, mis on oma olemuselt mitmekesine ja pidevas muutumises, ning just see teebki selle riikide loendamise nii põnevaks väljakutseks.
