Iga aasta alguses, kui talvepäevad hakkavad vaikselt pikemaks venima ja lumised väljad kutsuvad kelgutama, tõuseb paljude eestimaalaste peas üles küsimus: millal on sel aastal vastlapäev? See rõõmus ja ootust täis püha, mis on lahutamatult seotud hernesupi, vastlakuklite ja pikade liulaskmistega, ei ole kalendrisse kinnistatud kindla kuupäevaga. Vastupidi, selle liikuv püha määramine nõuab veidi matemaatilist lähenemist, kuna see sõltub otseselt lihavõttepühade ajast. Seetõttu ongi igal aastal vaja kalendrisse kiigata, et teada saada, millal täpselt on see päev, mil tohib endale lubada külluslikku toidulauda ja nautida talvemõnusid koos pere ja sõpradega.
Mis on vastlapäev ja miks selle kuupäev muutub?
Vastlapäev on kristlikust traditsioonist alguse saanud päev, mis tähistab suure paastu algust. Nimetus “vastlapäev” tuleneb alamsaksa keelest, kus “vastel” tähendab paastuma asumist. Kuna kirikukalendris on lihavõttepühad liikuvad pühad – need määratakse vastavalt kevadisele täiskuule –, siis kõik nende ümber koondunud pühad, sealhulgas vastlapäev, nihkuvad igal aastal vastavalt.
Vastlapäev on täpselt 47 päeva enne ülestõusmispühi ehk lihavõtteid. See 47-päevane periood sisaldab ka 40-päevast paastuaega, mille sisse ei arvestata pühapäevi. Seega on vastlapäev viimane päev enne suure paastu algust, mil on lubatud süüa rammusat toitu ja pidutseda. Eestlaste jaoks on see aga lisaks religioossele tähendusele eelkõige rahvakultuuriline tähtpäev, mis tähistab talve haripunkti ja kevade ootust.
Millal on vastlapäev lähiaastatel?
Et planeerida oma aasta olulisemaid talviseid ettevõtmisi, on hea teada vastlapäeva kuupäevi juba ette. See aitab planeerida näiteks klassiekskursioone mäele, perede koosviibimisi või lihtsalt varuda aega traditsiooniliste roogade valmistamiseks.
- 2025. aastal on vastlapäev 4. märtsil.
- 2026. aastal on vastlapäev 17. veebruaril.
- 2027. aastal on vastlapäev 9. veebruaril.
- 2028. aastal on vastlapäev 29. veebruaril.
- 2029. aastal on vastlapäev 13. veebruaril.
Nagu näha, võib vastlapäev langeda väga erinevatele kuupäevadele, vahemikus veebruari algusest märtsi alguseni. See kõik sõltub sellest, kui varakult või hiliselt saabuvad lihavõtted.
Vastlapäeva traditsioonid Eestis
Eesti rahvakalendris on vastlapäev olnud läbi aegade üks oodatumaid pühi, mis ühendas endas nii füüsilise aktiivsuse kui ka kulinaarsed naudingud. See oli päev, mil tööd tuli teha vähem ja lubatud oli rohkem meelelahutust. Kuigi tänapäeval on paljudest kommetest alles jäänud vaid väike osa, on teatud rituaalid säilinud väga tugevalt.
Liulaskmine ja hea õnn
Kõige tuntum vastlapäeva komme on kahtlemata liulaskmine. Vanarahva uskumuse kohaselt pidi liugu laskma võimalikult pikalt – mida pikem liug, seda pikemad kasvavad sel aastal linad. Lina oli vanasti üks olulisemaid põllukultuure, millest valmistati riiet, seega oli linasaagi edu otseselt seotud pere majandusliku heaolu ja tervisega.
Kuigi tänapäeval me linakasvatusele nii palju ei mõtle, on liulaskmine jäänud lõbusaks viisiks nautida talve. Kelgumäed on vastlapäeval rahvast täis ning see on suurepärane viis ühendada liikumine ja rõõmus koosolemine. Olgu vahendiks siis moodne kelk, tuub, kilekott või vana puukelk, eesmärk on sama – saada võimalikult pikk ja kiire liug.
Rammus toit: hernesupp ja vastlakuklid
Vastlapäeva toit on olnud läbi aegade rammus ja toitev. Kuna ees ootas pikk ja range paastuaeg, tuli eelneval päeval kõht korralikult täis süüa. Eestis on kujunenud traditsiooniliseks toiduks hernesupp suitsusealiha ja seajalgadega. See on toitev ja soojendav roog, mis sobib suurepäraselt jahedasse talvepäeva.
Magustoiduks on aga vaieldamatult vastlakuklid. Algselt olid need lihtsad nisukuklid, kuid aja jooksul on need muutunud tõelisteks gurmeeküpsetisteks. Tänapäeval on tavapärane, et kuklid on lõigatud pooleks, täidetud paksu kihi vahukoorega ja vahel ka moosiga. Iga aasta toob ka uusi maitseid – müügil on šokolaadikuklid, karamellitäidisega kuklid, laktoosivabad ja veganversioonid. Siiski on paljudele kõige südamelähedasem just see klassikaline versioon: värske, kohev kukkel ja ohtralt ehtsat vahukoort.
Muud rahvapärased kombed
Lisaks liulaskmisele ja söömisele oli vanasti palju teisigi kombeid:
- Keerutamine: Noored tüdrukud keerutasid end vastlapäeval, uskudes, et see aitab neil leida sobiva abikaasa või tagab õnne armastuses.
- Luutamine: Usuti, et vastlapäeval ei tohi teha rasket tööd, eriti ketramist ja kudumist, kuna see võis tuua ebaõnne kariloomadele.
- Seajalgadest mänguasjad: Pärast seajala söömist puhastati kont, tehti sinna sisse auk ja pandi läbi nöör – nii valmis vurr, millega lapsed mängisid.
Kuidas muuta vastlapäev unustamatuks?
Vastlapäev ei pea olema vaid üks päev kalendris, mil süüakse kiirelt poest ostetud kuklit. Seda saab tähistada teadlikumalt ja rõõmsamalt, luues ise mälestusi. Siin on mõned ideed, kuidas muuta vastlapäev eriliseks:
Korralda liulaskmise võistlus: Kutsu kokku sõbrad või pere ja minge kohalikule kelgumäele. Tehke võistlus – kes saab kõige pikema liu, kes sõidab kõige kiiremini, kelle kelk on kõige omapärasem. See toob kaasa naeru ja liikumist, mida talvisel ajal hädasti vaja on.
Küpseta ise vastlakukleid: Poe kuklid on mugav lahendus, kuid kodus küpsetatud kuklid lõhnavad paremini ja maitsevad veelgi paremini. Kutsu lapsed appi – see on suurepärane viis ühiselt aega veeta ja õpetada neile traditsioone. Võid katsetada erinevate täidistega, et leida oma pere lemmik.
Valmista ehtne hernesupp: Võta aega ja tee supi keetmine pikema protsessina. Kasuta head suitsuliha ja kuivatatud herneid. Supi lõhn köögis loob koduse ja sooja tunde, mis on vastlapäeva olemuse lahutamatu osa.
Riietu soojalt ja mugavalt: Vastlapäeva rõõmude nautimine eeldab õiget riietust. Mitmekihiline riietus on võti, et õues olemine oleks mõnus ka siis, kui temperatuur langeb alla nulli. Mugavad saapad ja soojad kindad on hädavajalikud, kui eesmärgiks on pikalt mäel aega veeta.
Korduma kippuvad küsimused
Siin on vastused kõige sagedamini esitatud küsimustele vastlapäeva kohta, et saaksid selleks päevaks hästi valmistuda.
Miks on vastlapäeva kuupäev igal aastal erinev?
Vastlapäev on liikuv püha, sest see sõltub lihavõttepühadest. Kuna lihavõtted on seotud kevadise täiskuu faasidega, nihkub kogu kristlik pühadekalender vastavalt sellele.
Kas vastlapäev on Eestis riiklik püha?
Ei, vastlapäev ei ole Eestis riiklik püha ega vaba päev. See on rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse töö- või koolipäeva raames.
Millal täpselt peaks vastlapäeval liugu laskma?
Kindlat kellaaega ei ole määratud. Traditsiooniliselt lasti liugu päeval, et valget aega ära kasutada, kuid tänapäeval toimub kelgutamine sageli pärast kooli või tööd, kui pere ja sõbrad kokku saavad.
Kas vastlakukleid tohib süüa ka enne või pärast vastlapäeva?
Loomulikult tohib! Tänapäeval müüakse vastlakukleid poodides juba nädalaid enne ja pärast vastlapäeva. Küll aga on kõige ehedam kogemus süüa neid just vastlapäeval, mil on selleks õige atmosfäär.
Kust tuleb komme süüa hernesuppi?
Hernesupp on rammus ja odav toit, mis sobis hästi pika paastu eelseks kõhutäiteks. See andis vajalikku energiat, et vastu pidada järgneva paastuaja kergemale toitumisele.
Kuidas vastlapäeva ettevalmistustega alustada?
Kõige olulisem samm vastlapäeva tähistamiseks on kalendri kontrollimine. Kui oled kuupäeva teada saanud, tasub hakata planeerimist. Mõtle läbi, kas soovid sel aastal korraldada suuremat üritust või eelistad vaiksemat olemist pere keskel. Kui plaanid küpsetada, kontrolli varakult üle sahver, et kõik vajalikud koostisosad – jahu, pärm, vahukoor – oleksid olemas. Kui plaanid aga liulaskmist, vaata üle oma kelkude seisukord. Pole midagi ebameeldivamat kui jõuda mäele ja avastada, et kelk on katki.
Vastlapäev on suurepärane näide sellest, kuidas vanad traditsioonid võivad ka tänapäeva kiire elutempo juures pakkuda meile vajalikku vaheldust ja rõõmu. See annab võimaluse peatuda, tunda rõõmu talvest, süüa midagi maitsvat ja veeta aega lähedastega. Olgu selleks pikk liug mäest alla või viimane suutäis vahukoorega kuklit, vastlapäev on väike tähistamist väärt hetk meie tihedas kalendris.
Ära unusta endale kalendrisse märget teha, kui näed järgmist vastlapäeva kuupäeva. Nii ei jää see rõõmus päev kahe silma vahele ja saad nautida kõiki traditsioone, mis sellega kaasnevad. Head liulaskmist ja head isu!
