Kassi võtmine oma perekonna liikmeks on üks rõõmustavamaid otsuseid, mida loomasõber teha saab, kuid sellega kaasneb ka suur vastutus. Kassid on tuntud oma suurepärase kohanemisvõime ja iseseisvuse poolest, kuid nende loomupärane instinkt oma haigusi ja valusid varjata teeb nende tervisliku seisundi jälgimise omanike jaoks sageli keeruliseks. Tihti märkame muutusi kassi käitumises alles siis, kui terviseprobleem on juba süvenenud. Teadmised levinumatest kasside terviseprobleemidest aitavad omanikul märgata ohumärke varakult, mis on sageli eduka ravi ja kiirema paranemise võtmeks.
Miks on kassi tervislik seisund tihti varjatud?
Looduses on kassid nii kiskjad kui ka saakloomad. See evolutsiooniline pärand on õpetanud neid oma nõrkust mitte välja näitama, sest nõrkus võib tähendada ohtu. Kodukassid kannavad seda instinkti endaga kaasas ka siis, kui nad elavad mugavas korteris. Seetõttu ei pruugi kassiomanik isegi märgata, et tema lemmik on haige, kuni olukord muutub kriitiliseks. Regulaarne tervisekontroll ja tähelepanelikkus igapäevaste harjumuste suhtes, nagu söögiisu, liikumisaktiivsus ja tualetiharjumused, on parim viis kassi heaolu tagamiseks.
1. Kuseteede haigused
Kasside alumiste kuseteede haigused (FLUTD) on ühed kõige sagedasemad terviseprobleemid, millega loomaarstid igapäevaselt kokku puutuvad. See grupp haigusi hõlmab põiepõletikku, kuseteede ummistusi ja põiekive. Eriti ohustatud on kastreeritud isased kassid, kuid see võib tabada igas vanuses ja tõus loomi.
Ohumärgid:
- Sagedane käimine liivakastis, kuid vähene uriinikogus.
- Valulik urineerimine, mida kass väljendab näugumise või pingutamisega.
- Veri uriinis.
- Uriin väljaspool liivakasti, sageli jahedatel pindadel.
- Lakkumine genitaalide piirkonnas.
Kui kass ei suuda üldse urineerida, on tegemist eluohtliku seisundiga, mis nõuab viivitamatut abi erakorralises kliinikus. Ummistunud põis võib viia neerupuudulikkuseni ja lõppeda surmaga vaid mõne tunniga.
2. Neerupuudulikkus
Krooniline neerupuudulikkus on eriti levinud vanemate kasside puhul. Neerude funktsiooni järk-järguline hääbumine on sageli hiiliv protsess, mida märgatakse siis, kui juba märkimisväärne osa neerukoest on oma töö lõpetanud. Õige toitumine ja varajane diagnoosimine võivad aga kassi eluiga oluliselt pikendada ja kvaliteeti parandada.
Kuidas neerupuudulikkust märgata:
- Suurenenud janu ja sagedane joomine.
- Sagedane urineerimine.
- Kaalulangus ja vähenenud söögiisu.
- Halb hingeõhk ja igemete probleemid.
- Üldine loidus ja energiapuudus.
3. Suuhügieeni probleemid
Paljud kassiomanikud alahindavad suuhügieeni tähtsust, kuid igemehaigused ja hambakivi on kassidel äärmiselt levinud. Krooniline põletik suus ei põhjusta mitte ainult valu söömisel, vaid bakterid võivad vereringe kaudu kahjustada ka kassi siseelundeid, sealhulgas südant ja neere.
Tunnusteks on halb hingeõhk, punetavad ja veritsevad igemed, toidu suust välja kukkumine või sellest loobumine. Ennetamiseks on soovitatav harjutada kassi hambapesuga juba noorest east alates või kasutada spetsiaalseid hambahooldustooteid.
4. Ülemiste hingamisteede infektsioonid
Kasside “nohu” ehk ülemiste hingamisteede haigused on sageli põhjustatud viirustest, nagu kasside herpesviirus või kalitsiviirus. Need on eriti levinud varjupaikades või kohtades, kus elab koos palju kasse. Need infektsioonid on väga nakkavad ja võivad sarnaneda inimese gripiga.
Sümptomiteks on aevastamine, silmade vesitsemine või eritis silmadest, ninakinnisus ja loidus. Kui kassil on raskusi hingamisega või ta keeldub söömisest, on vaja loomaarsti sekkumist, et vältida sekundaarseid bakteriaalseid infektsioone.
5. Rasvumine
Kuigi rasvumist ei peeta alati “haiguseks” selle klassikalises mõttes, on see paljude tõsiste terviseprobleemide peamine põhjustaja. Ülekaaluline kass on suuremas ohus haigestuda diabeeti, liigesepõletikesse ja südame-veresoonkonna haigustesse. Kodukassid, kes ei saa piisavalt liikumist või keda toidetakse liiga suure energiaga toiduga, on eriti ohustatud.
Omanik peaks regulaarselt jälgima kassi kehakuju. Tundes kassi külgi, peaksid roided olema kergelt tuntavad ilma paksu rasvakihita. Kui kassil on rippuv kõhualune ja tal on raske ennast ise puhastada, on aeg muuta toitumisrežiimi ja suurendada mängulist liikumist.
6. Parasiidid (sisemised ja välimised)
Kirbud, puugid ja ussid on kassidele ohtlikud ka siis, kui nad elavad ainult toas. Inimesed võivad parasiite ise koju tuua kingataldadega või riietega. Ussid võivad põhjustada seedeprobleeme ja toitainete puudust, samas kui kirbud võivad põhjustada allergiat, nahapõletikke ja kanda edasi muid haigusi.
Regulaarne parasiiditõrje on elementaarne osa lemmiklooma eest hoolitsemisest. Tänapäeval on saadaval mugavad täpilahused, kaelarihmad ja tabletid, mis kaitsevad kassi efektiivselt aastaringselt.
7. Diabeet
Kasside suhkurtõbi ehk diabeet on muutumas üha sagedasemaks diagnoosiks. See on seisund, kus kassi keha ei suuda korralikult toota või kasutada insuliini, mis reguleerib veresuhkru taset. Rasvunud ja vähese aktiivsusega kassid on kõige suuremas ohus.
Diabeedi sümptomid kattuvad tihti neerupuudulikkusega: suur janu, sage urineerimine ja isutus. Samas võib diabeediga kass ka süüa palju, kuid siiski kaalust alla võtta. Diabeeti saab ravida spetsiaalse dieedi ja vajadusel insuliinisüstidega, kuid see eeldab omanikult pühendumust ja täpsust.
Korduma kippuvad küsimused
Millal peaks kassi viima erakorralisse kliinikusse?
Kassi peaks viima koheselt erakorralisse vastuvõttu, kui ta ei ole 24 tunni jooksul söönud, tal on raskusi urineerimisega, ta hingab suu lahti, ta on apaatne või kui ta on kannatanud trauma all. Samuti on kiire sekkumine vajalik, kui kassil on tugev oksendamine või kõhulahtisus.
Kas ma saan haigusi kodus ise diagnoosida?
Ei, kodus diagnoosimine on ohtlik. Võid kasutada oma teadmisi vaid selleks, et märgata kõrvalekaldeid ja hinnata olukorra tõsidust. Igasugune ravi (sh looduslike vahenditega) peab toimuma loomaarsti juhendamisel, sest paljud inimese ravimid on kassidele surmavalt mürgised.
Kuidas kassi terviseprobleeme ennetada?
Kõige olulisemad ennetavad sammud on kvaliteetne tasakaalustatud toit, regulaarsed vaktsineerimised, õigeaegne parasiiditõrje ja vähemalt kord aastas toimuv tervisekontroll loomaarsti juures, isegi kui kass tundub täiesti terve. Samuti aitab värske joogivee pidev kättesaadavus hoida kuseteed tervena.
Kas toakass vajab vaktsineerimist?
Jah, toakassid vajavad vaktsineerimist. Haigustekitajad võivad tuppa jõuda omaniku jalanõude, riiete või teiste loomade kaudu. Vaktsineerimine kaitseb kassi tõsiste ja potentsiaalselt surmava lõpuga viirushaiguste eest, mille ravi on sageli keeruline ja kulukas.
Mida jälgida kassi käitumises
Kuna kassid on vaiksed kannatajad, on parim viis neid aidata tähelepanelikkus. Jälgi oma lemmiku igapäevarutiini. Kas ta tuleb toidu juurde sama innukalt kui varem? Kas ta mängib? Kas ta kasutab liivakasti tavapärasel viisil? Kas tema kasukas on puhas ja läikiv? Kass, kes lõpetab ennast pesemast, tunneb end sageli halvasti. Samuti on muutused kassi sotsiaalsuses – kas ta peidab ennast tavapärasest rohkem või on muutunud agressiivseks – tihti seotud valuga. Kui kahtled oma kassi tervislikus seisundis, on alati parem helistada loomaarstile ja konsulteerida. Varajane avastamine on kassi tervise ja pikaealisuse saladus, mis võimaldab hoida teie sõprust tugevana ja rõõmsana veel palju aastaid.
