Restaureerimine

Kohviveski

Annetanud 1972. aastal Rudolf Lõhmus Tormast Karjase talust.
Restaureerinud Mati Mänt 2009. aastal.
Muuseumi inventarinumber EPM 850:10 E 318:10

Lisatud esmaspäev 20. juuli 2009 kell 12:40, muudetud teisipäev 4. august 2009 kell 10:47.

Martin Petrovi lõputöö

Eesti Põllumajandusmuuseumis valmis Tartu Kõrgema Kunstikooli diplomandi Martin Petrovi lõputööna muuseumi kogudest restaureeritud vedruvanker. Tööga saab tutvuda 15. juuni – 31. juuli Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis, aadressil Riia 11 ja edaspidi Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmes.

Lisatud esmaspäev 15. juuni 2009 kell 08:48, muudetud teisipäev 4. august 2009 kell 11:07.

Kohviveski Leinbrock’s Ideal

Seda kohviveskit kasutanud Melikohv oma kohvitööstuses Pärnu linnas. Kohvi, mida ta valmistas ja müüs, nimetati kuuba kohviks. Kuuba oli ka Melikohvi hüüdnimi. Hiljem jahvatati sellega tangu. Valmistanud firma W. Leinbrock Gottleubas, Saksimaal. Lisaks oli filiaal Böömimaal. Sarnaneb mudeliga 1 650, mida hakati valmistama 1913. aastal (www.kaffeetraditionsverein.de).

Kohviveski annetas muuseumile (inventarinumber 3274) Anleksander Ild ning selle restaureeris Mati Mänt.

Lisatud laupäev 6. detsember 2008 kell 14:41, muudetud teisipäev 4. august 2009 kell 15:23.

Õunakoorija Little Star

Valmistatud Hudson Paper Company poolt (Leominister, Massachusetts), patenteeritud juunis 1885.
Annetas Aare Juhi Laeva vallast.
Muuseumi inventarinumber EPM 1613:1 E569:1.

Lisatud teisipäev 25. november 2008 kell 15:00, muudetud teisipäev 4. august 2009 kell 15:23.

Kingsepa õmblusmasin

Tootja Robert Kiehle, Leipzig, Reidnitz. Firma asutati 1859, septsialiseerius king- ja sadulsepaõmblusmasinatele. Mudeli nimetus oli arvatavasti Leipziger Säulen-Maschine või Leipziger Schumachersäulennähmaschine. Sarnane sellenimeline masina võeti 1899. aastal tootmisse Grimmes, Natalis & Co Brauschweigis.

Andmed Kiehle toodetud Leipziger Säulen-Maschine kohta (pole päris samasugune) reklaamist: 27 cm kõrgem sammas, väikseim pea, topelt nöörijooks, eriti suur süstik, südamiku-liikumine ja suurem käimalükkamislaud. Juba 1877. aastast tootis sarnast Koch’s Adler-Nähmaschinenwerk (Peter Wilhelm Alte Nähmaschinen 2002 lk 60, 62, 77 ,87, 88).

Saadud Hermine Reintamilt 1975. aastal (Harjumaa Hageri kihelkond Kernu vald Metsanurga küla Loigu talu). Kingsepatööd tegi Hermine vend Mart Wesserdorf (eestistatult Veensalu; sündinud enne 1904, suri 1956).

Lisatud laupäev 8. november 2008 kell 10:54, muudetud teisipäev 4. august 2009 kell 15:22.