Saamaks aimu muuseumi restauraatorite tööst, on järgnevalt näha mõned taastatud esemed muuseumi kogudest.
Restaureerimine
Nahaõmblusmasin Singer 34 alus
Restaureerinud praktikant Karl Purga Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, juhendaja Mati Mänt.
Seerianumber: V693974. Valmistatud 1908. a. esimeses pooles Šotimaal Clydebankis.
Mudelit Singer 34 toodeti 76814 tk. Mudel oli mõeldud keerulise kujuga nahkesemete, näiteks kottide või jalatsipealsete valmistamiseks.
Annetanud Ants Pallo 1993. a.
Eesti Põllumajandusmuuseumi inventarinumber EPM 630:23 E.
Lisatud teisipäev 8. detsember 2009 kell 13:58.
Põrandalambi alus
Annetanud H. Härk Tartust 1983. a, kuulus viimase kogusse. Kaugem päritolu teadmata.
Restaureerinud praktikant Marjeta Porman Tartu Kõrgemast Kunstikoolist novembris 2009, juhendaja Mati Mänt.
Muuseumi inventarinumber EPM 1149:11 E
Lisatud neljapäev 3. detsember 2009 kell 13:01.
Auto karbiidlatern
Leitud klubist Unicum. Annetanud Enno Tänavots 2009. a. Restaureerinud Mati Mänt.
Muuseumi inventarinumber EPM 1677:2 E 600:2
Lisatud neljapäev 29. oktoober 2009 kell 08:40, muudetud teisipäev 3. november 2009 kell 10:57.
Väike kohviveski
Tootja Landers, Friary&Clark, asukoht New Haven, Connecticut, USA, patenteeritud 1905, valmistatud 1909. Muuseumile annetanud 1972. aastal Johannes Raud (Haapsalu rajoon, Kirbla sovhoos, Sepa talu). Muuseumi inventarinumber EPM 850:9 E 318:9
Restaureerinud praktikant Marjeta Porman Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, juhendaja Mati Mänt.
Lisatud kolmapäev 7. oktoober 2009 kell 15:51, muudetud neljapäev 8. oktoober 2009 kell 20:54.
Vesioinas – Allar Kaar’e praktikatöö
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpilase Allar Kaar’e praktikatöö – restaureeritud vesioinas.
Muuseumile on vesioina annetanud Theodor Kullamaa (Viljandimaa, Tarvastu vald, Sultsi küla, Säga talu) 1976. aastal. Ostetud 1929. aastal Viljandist Põllumeeste Seltsi kauplusest. Pole kasutatud. Muuseumi inventarinumber 5663.
Autogeeniliste keetmiste ja veevärkide sisseseadmise töökoda Tehnik tegutses Tartus alates 1921. aastast, tootis raudbetooni- ja telliskivimasinate kõrvalt ka vesivarustust. Hiljem keskendus viimasele, jätkas selles liinis ka pärast Teist Maailmasõda.
Lisatud kolmapäev 5. august 2009 kell 08:32, muudetud neljapäev 8. oktoober 2009 kell 20:55.
