Eseme on muuseumile annetanud Vladimir Koppelmann, jäälõhkuja “Suur Tõll” kapten 1990. a. Leitud Tütarsaartelt. Üldpikkus 42 cm, harude maksimaalne pikkus 34 cm. Täpne otstarve teadmata.
Täiendus (tänuga Teele Saar’ele Hiiumaa Muuseumist): tegemist võib olla kivianguga, millega merepõhjast kive välja tõsteti. Seda võib oletada harude painutuse põhjal.
Kiviangu vars oli harilikult kahe sülla pikkune ja sellega sai kive paati tõsta ka sealt, kust vesi ulatunuks üle pea. Anguvarrega tõugati paati edasi, paadi tagumine ots ees. Kive osteti sadamates ehituse ja tänavate sillutamise tarbeks. Merekivide kogumine ja müük oli paljudele randlastele eriti tähtsaks sissetulekuallikaks alates 1880.-ndaist aastaist, mil ehitati mitmeid merekindlusi, selle elatusala kõrgaeg oli Vene-Jaapani sõja ja Esimese maailmasõja vahel, ainuüksi kihnlastel oli selleks oma väike laevastik. Kive korjati merealadelt, mis mõisatele ei kuulunud (V. Kalits, Kihnlaste kiviveost. Etnograafiamuuseumi aastaraamat XVII, lk 169-184).
