Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite
Põllumajanduse ja maaelu arengut tutvustav püsiekspositsioon paikneb Ülenurme mõisa 1887. a ehitatud hobusetallis.

15. aprillil algusega kell 10 toimub Eesti Põllumajandusmuuseumis Eesti rukki päev 2011
Tuhat aastat rukkikultuuri Eestis
Mida enam väärtustada
Päevakava
10.00 Osavõtjate registreerimine
Hommikukohv
11.00 Avasõnad, tervitused
Ettekanded
11.20 Hansarukis ja hansarukkitee
Ellen Pärn – Eesti Põllumajandusmuuseumi vanemteadur, ERSi juhatuse aseesimees
11.50 Loome Sangastesse rukkikultuuri keskuse
Arno Kirt – Eesti Ettevõtluse Kõrgkooli „Mainor” õppejõud, ERSi volikogu liige
12.10 ‘Sangaste’ rukki väärtustamine on meie kultuuri osa
Mati Koppel – Jõgeva SAI direktor
12.20 Sangaste arenguplaanid lähiaastatel
Kaido Tamberg – Sangaste vallavanem, ERSi volikogu liige
12.30 Sõnavõtud
13.00 Tutvustame Eesti Rukkiräägu kultuuriauhinna laureaate – Mati Narusk
13.40 Rukkiräägu kultuuriauhinna kätteandmine
13.50 Lõppsõna
Rukkileibade degusteerimine
Korraldajad:
Eesti Rukki Selts
Eesti Põllumajandusmuuseum
Turismiinfokeskus ja kohvik on alates aprillist avatud iga päev 10-18.
Kohvikus pakutakse rahvustoite, kuuma kakaod ja värskeid saiakesi.
Võimalus osta suveniire, sepiseid ja Suva rahvusmustritega sokke.
Meeldivaid oste!
Kava:
Prof Jüri Kuum ja maaparandus – prof Koit Alekand
Prof Jüri Kuum ja APS – dots Heldur Peterson
Prof Jüri Kuum ja Eesti Põllumajandusmuuseumi algusaastad – Aimur Joandi
Film prof Jüri Kuumast „Väärt mõte“ (1986) – Eesti Põllumajandusmuuseumi filmikogu
Meenutusi prof Jüri Kuumast
Eesti Põllumajandusmuuseum
Eesti Maaülikooli veemajanduse osakond
Akadeemiline Põllumajanduse Selts
Info: ell.vahtramae@epm.ee, tel 738 3821
Päev on suunatud Tartu maakonna külaseltsidele ja kogukonna liikmetele, õpetamaks neid valmistama oma külaplatsidele rahvuslikke, puitmaterjalist väikekiikesid.
Tahame au sisse tõsta meie oma rahvuslikud kiigevalmistamise traditsioonid ning püstitada lastele loodussõbralikud, ohutud ning meie keskkonda sobilikud kiiged.
Kutsume osalema kõiki vabatahtlikke ja külakogukonna liikmeid ning esindajaid.
Päevaplaanis on püstitada 3 väikest kiike põllumajandusmuuseumi avalikule territooriumile.
Õppepäeva viivad läbi muuseumi
Kosutuseks kõigile osalejatele soe lõunaeine.
Läbiviimist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm
Kell 18.00 algab Muuseumiöö 2012 “Öös on kino. Öös on mesilasi.”
Info 738 3810, 5373 7124
Muuseumi pedagoogilise töö osana tegutseb 2007. aastast renoveeritud õpikoda.
Õpikoda asub vanas sepikoja hoones. Omal ajal on maja teeninud muuseumi isegi kontorihoonena. Peale ulatuslikke renoveerimise töid on olemas õpikojas mitmekülgsed võimalused muuseumi töö arendamiseks.
Õpikojas toimuvad jooksvalt programmid muusemi näitustega kooskõlas ja eraldi rahvalikke tähtpäevi järgivad üritused.
Õpikoja kahekorruselise majas on kokku kasutada 7 ruumi.
Õues on meil kasutada tore piknikulaud, mille naabrust ilmestab vana tuulik. Meie õpikoda on vahva koht kooli või asutuse üritusele. Meeleolukas ja nostalgiline paik klassi – või suguvõsa kokkutuleku läbiviimiseks.
Õpikojas on võimalik tarbida internetiühendusega arvutit ja WiFi ühendust.
Töötuba on avatud 10-18
Õpituba annab ülevaate punumismaterjalidest ja vajalikest tööriistadest. Arutleme teemal korvipunumine – kas kosmiline nõiakunst või lihtne vajadus? Õpetame lihtsamaid töövõtteid korvi punumiseks. Osalejad valmistavad oma kätega loodusliku ja maalähedase korvi.
Ise tehtud korv jääb rõõmustama tegijat.
Töötuba juhendab meister Margus Rebane Maarja Magdaleena Gildist Pärnust.
Osalustasu 15€
Hind sisaldab kõiki tööks vajaminevaid materjale ja lõunasööki.
10.00-10.05 Kogunemine turismiinfokeskuses
10.05-13.30 Tutvumisring ja sissejuhatus, korvide punumine
13.30-14.00 Lõunasöök
14.00-18.00 Korvide punumine
Maksimaalne osalejate arv 15.
Info ja registreerimine:
janika.turu@epm.ee
tel: 742 1928, 5373 7124
Loovtöötoa läbiviimist toetab SA Tartu Kutuurkapital
Muuseum õpetab, kuidas kiiresti taastuvast looduslikust materjalist aeda või suvekodusse ise mööblit valmistada.
Töötuba juhendab muuseumi puidurestauraator Janika Turu, kes õpetab kuidas omanäolist mööblit konstrueerida ja kujundada. Iga osaleja saab mööblitüki endaga kaasa.
Mööbli põhimõte on, et see oleks justkui loodusega üks. Mööbli valmistamisel on kasutatud metsamaterjali sellisena nagu loodus on teda aastate jooksul vorminud. Kasutame lepa, sarapuu, haava ja kase roikaid. Iga valmiv ese on alati teistest erinev ja unikaalne.
Roigasmööbel on hea võimalus ära kasutada aias, metsas või teeääres kasvavat mittevajalikku võsa. Puid või hekki pügavad naabrid on tõenäoliselt rõõmsad, kui tassite minema materjali, millest nad niikuinii lahti peavad saama. Naturaalsetest materjalidest võib konstrueerida lillede kandekaste, seinariiuleid, nagisid, lillepostamente, toole, järisid, väravaid, lehtlaid, aialaudasid jne.
Roigasmööbli puhul võlub just isetegemine ja lihtsus. Kindel on see, et untsu ei saa midagi minna, kuna materjal on väga mitmekülgne.
Naturaalsete materjalidega töötamiseks vajaminevad tööriistad on väga lihtsad. Kasutame mööbli valmistamisel saagi, haamrit ja naelu.
Oksad ja tööriistad on kohapeal olemas, ise ei pea midagi kaasa võtma. Osavõtumaks on ao eurot, soodushind õpilasele, üliõpilasele ja pensionärile 7 eurot.
Info ja registreerimine janika.turu@epm.ee või tel 53798409.
Muuseumiöö Eesti Põllumajandusmuuseumis
18.30 ja 21.00 giidiga ekskursioon näitusel “Mesindus Eestis”
Avatud näitus “Kuldne õlg ja põnev kasetoht meie kodus”
18.00 “Meemeistrite linn” (35 min)
18.40 “Meie Uduvere” (20 min)
19.00 “Aastaring mesilas” (2h)
Muuseumiööl lendavad muuseumis ringi toimekad mesilased Kärje-Kärt ja Mee-Meeli. Võimalus pildistada end koos maskottidega. Pilt kohe kätte.
Kogu muuseumiöö kava leiad lehelt oo.muuseum.ee
Muuseumiööl, kell 18-23, on muuseumisse sissepääs tasuta.
Info tel 738 3819, 5373 7124
Lähiaja ürituste kava:
MAIKUU ON AIAKUJUNDUSKUU
17. mai – Neljapäevaõhtu loovtöötuba – Roigasmööbli töötuba
19. mai – Rahvuslike kiikede valmistamise õppepäev
19. mai – Muuseumiöö „Öös on kino. Öös on mesilasi”. Näituse „Aasta puu – õunapuu” avamine. Filmiprogramm „Muuseum teeb kino”. Pereprogramm „Öös on mesilasi“. Mööblihooldusvaha keetmise ja vahatamise töötuba.
20. mai – Lillekastide ja -postamentide meisterdamine
22.–25. mai – Õppeprogramm lastele “Meemeistrid”. Tutvustatakse mesilaste elu ja tegevus, mesindussaaduste maitsmine
24. mai – Teadusajaloo päev – prof Jüri Kuum 90
24. mai – Neljapäevaõhtu loovtöötuba – Roigasmööbli töötuba
26.–27. mai – Lillekastide ja -postamentide meisterdamine
31. mai – Neljapäevaõhtu loovtöötuba – Roigasmööbli töötuba
JUUNIKUU
2.-3. juuni – Taimedest anumate punumine.
8. juuni – Viss 2012. Mõisa- ja talupäev. Valitakse ilusaim eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehm. Käsitöölaat ja töötoad. Simman. Laadaliste reg 738 3810, 5373 7124.
8. juuni – Korvipunumise töötuba
9.-10. juuni – Taimedest anumate punumine.
9.-17. juuni – Vahva koolivaheaeg. Loovtöötoad.
22. juuni – Jaanipäev. Rahvakombestik, loovtöötoad, jaanituli, jaanilaat, simman.
27.-30. juuni – Vanakraami korrastamine. Restaureerimise algtõed.
Maapäev Eesti Põllumajandusmuuseumis!
Peame hobune Homerose sünnipäeva.
Tutvume põllutööriistadega. Äestame hobusega põldu, külvame külimitust kaera, vedrutame ja rullime.
Kehakinnituseks maitsev kaerahelbepuder ja rukkikalja jook.
Info 738 3819, 5373 7124
Eesti Põllumajandusmuuseumis
Valitakse ilusaim eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehm
Esineb ansambel Simmaniduo ja kandlemees Sander
Avatud näitused ja töötoad
Roigasmööbli ja korvipunumise õpituba, vana mööbli korrastamine
Koorelahutamine, aganaleiva küpsetamine, või, sõira ja jäätise valmistamine
Eestimaiste piimatoodete degusteerimine ja müük
Käsitöö ja talukauba laat
Info, käsitöömeistrite ja kauplejate eelregistreerimine tel 738 3810, 5373 7124
Eesti Põllumajandusmuuseum
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
NB! Tegemist on eelinfoga. Kava täpsustub.
Näitus “Tüll – aasta lind 2012″
Eesti Põllumajandusmuuseumi õpikojas
Väljapanek annab ülevaate Eesti 2012. aasta linnust – tüllist.
Eestis pesitsevad väiketüll ja liivatüll.
Väiketüll on üks meie väikseimatest kurvitsalistest, olles pisut suurem lõokesest. Eluiga 4 aastat. Eestis on väiketülle kuni 2000 paari, kes pesitsevad tehismaastikel, kuid asustavad ka kruusaseid ja kiviklibuseid alasid rannikul ning saartel.
Liivatüll on umbes kuldnoka suurune pisikurvitsaline, kelle eluiga on 4 aastat. Teda kohtab Eestis eelkõige saartel ja mererannikul, kus ta asustab hõreda ja madala taimestikuga liivaseid ja kiviklibuseid rannalõike. Meil arvatakse pesitsevat 4000–5000 paari.
Näitus on avatud 2013. aasta kevadeni.
Ootame kõiki säilitushuvilisi 15. mail Ülenurmele Eesti Põllumajandusmuuseumisse!
Teemad:
Üldised säilituspõhimõtted (raamatud, fotod, kaardid)
Ohu märgid ja kuidas neid ära tunda
Mida teha hallituse, rebendite, roostes klambritega?
Parandusmaterjalid
Esmaabi kannatada saanud objektidele
Lihtsamad parandustööd, materjalid, vahendid
Hooldusmaterjalid (ümbrised, karbid)
Küsimused-vastused
Päevakava, 15. mai:
9.30-10.00 saabumine ja tutvustus
Jututeema: Pabermaterjalide liigid, säilituspõhimõtted, ohu märgid.
12.00-12.30 puhkehetk, kohvilaud
Jututeema: Parandusmaterjalid, lihtsamad parandustööd, hooldusmaterjalid.
14.30-15.00 puhkehetk
Jututeema: Küsimused, vastused, praktilised nõuanded.
16.30 -17.00 lõpusõnad
Osalejatel palume kaasa võtta üks ese, mille kohta vajate säilitamisalaseid nõuandeid või praktilisi näpunäiteid.
Läbiviija: OÜ Mandragora juhataja Ene Sarap
Osalustasu: 10 €
Kohtade arv piiratud, vajalik eelregistreerimine!
Info:
janika.turu@epm.ee, tel 742 1001, 5379 8409
Kes vana ei hoia, uut ei saa…
Jüripäev
Jüripäev oli karjaste püha, siis sõlmiti töölepinguid ja koliti uude kohta, ennustati karjaõnne ja hooldati hobuseid.
Põllumajandusmuuseumis uurimegi koos, kuidas jüripäeva tähistati. Peame Jüride nimepäeva, tutvume põlise põllumehe abilise hobusega, meisterdame karjapoisi mänguasju ja räägime karjase töödest-tegemistest.
Programmi algus kell 10.00, 12.00, 14.00
Kestus 1,5-2 tundi
Osalustasu koolieelikud 2,30€, õpilased 2,60€, täiskasvanud 3,60€
Registreerimine tel 738 3819, 5373 7124 või kerle.arula@epm.ee
Kevadise kohtumiseni Eesti Põllumajandusmuuseumis!
MAIKUU ON AIAKUJUNDUSKUU
5.-6. mai kell 10-17 õpetab florist Merle Ambre valmistama kevad-suviseid taimeseadeid. Tutvutakse erinevate taimmaterjalidega, õpitakse valmistama dekortiivseid kimpe ja lauakaunistusi. Materjalid on muuseumi poolt.
Töötoa kestus: 2h
Osalustasu: 5€
10.-13. mai kell 10-17 toimub töötuba “Kingitus emale”.
Töötoas valmistatakse emale kaunis lillekimp ja kaart.Materjalid on muuseumi poolt.
Kestus: 1,5h
Osalustasu: 4€
Info ja registreerimine: janika.turu@epm.ee, tel 738 3819, 5379 8409
Päevakava
10.00 Osavõtjate registreerimine, hommikukohv
11.0 0 Avasõnad, tervitused
Ettekanded
11.10 Eesti Rukkitee – võimalus väärikalt tutvustada rahvusvilja ajalugu rahvakultuuri osana
Vahur Kukk, Ellen Pärn – Eesti Rukki Selts
11.25 Rukkitee kui turismitee – mida siin tuleks arvestada turisti seisukohalt
Kätlin Kuznetšova – Lõuna-Eesti Turism
11.35 Sangaste, kuulsa kultuurrukki sünnikoht – muudame ta rahvusvaheliseks rukkikeskuseks
Kaido Tamberg, Rein Org – Sangaste vallavalitsus
11.45 Eesti Põllumajandusmuuseumi tahe ning võimalused rukki ja rukkiga seotud rahvakultuuri väärtustamiseks – „Rukkiküün“
Merli Sild – Eesti Põllumajandusmuuseum
11.55 Suitsurehe kuivatus tegi eesti rukki kuulsaks Hansa kaubateel. Taastame suitsurehe Äntul – rukkikuningamaal
Hans Kruusamägi – Eesti Rukki Kuningas
12.05 Rukkiaretus Eestis – tähtsamad teadlased ja tähtsamad sordid – nende eksponeerimise võimalused
Ilme Tupits – Jõgeva Sordiaretuse Instituut
12.15 Rukkitee tähtsamad tugipunktid – vajadus nendele tegevuskavade koostamiseks
Leonhard Puksa – Eesti Rukki Selts
12.20 Sõnavõtud
12.40 Rukkiräägu kultuuriauhinna laureaadi tutvustamine ja auhinna kätteandmine
12.50 Lõppsõna
13.00 Lõunalaud ja arutelu
Korraldajad: Eesti Rukki Selts ja Eesti Põllumajandusmuuseum
Televisooni eluaegsed reporterid ja dokumentaalfilmide koostajad tutvustavad filme „Adra järel“ ja „Kivi sahka! Muinasajast meisterkündjateni. I vagu“ ning saatesarja „Viljaveski“.
Film “Adra järel“ (M. Müür, 1976) jutustab Eesti põllumeeste ja ajakirjanike visast võitlusest kvaliteetsete mullaharimisriistade – atrade – tootmise nimel, mis nõukogudeaegses masinaehitustööstuses ei vastanud aja nõuetele. Eesti põllumehed asusid kvaliteetseid atru väikestes töökodades ise tootma. Uuritakse, milliste raskustega see seotud oli.
Kultuurharidusliku filmitriloogia “Kivi sahka! Muinasajast meisterkündjateni.“ (M. Narusk, 2011) esimeses jaos (vaol) tuleb juttu Eesti põllumajanduse mehhaniseerimise ajaloost alates harkadrast ja alepõletamisest, Carl Robert Jakobsoni korraldatud künnivõistlustest, põllumajandusmasinate maaletooja Aleksander Eisenschmidti traagilisest eluteest, looduse ja aatemehe Ants Paju panusest, nõukogudeaegsetest künnivõistlustest ja Eesti kündjate esmaesinemisest künni maailmameistrivõistlustel Norras 1989. aastal.
Saatesari „Viljaveski” (270 saadet, 1982-1992) oli publitsistlik saatesari, kus käsitleti nii maaelu päevaprobleeme kui pakuti meelelahutust (ansamblid, humoristid, lauluvõistlus)
Põhiautorid: Märt Müür, Rein Hanson, Mati Narusk, Andres Vihalem jt
Autorid ootavad küsimusi nii dokfilmide tegemise kui saatesarja “Viljaveski” kohta.
Filmipäev algab kell 12 Eesti Põllumajandusmuuseumi näitustemajas.
Info: Erelin Kõrts, tel 738 3819, erelin.korts@epm.ee