Seisuga 31.12.2012.a oli dokumentide ja käsikirjade kogus 12551 säilikut. Kogu sisaldab mitmekesist materjali. Dokumentidest võib märkida talukohtade ostu-, müügi- ja rendilepinguid, talude kaarte, maaparandusplaane, laudaraamatuid, karjakontrolliraamatuid, mitmesuguseid majapidamisraamatuid jne. Põllumeeste seltside materjalide hulgas väärivad esiletõstmist põllutöö- ja käsitöönäituste tunnistused, tänu- ja kiituskirjad ning diplomid.
Vanem neist pärineb 1887. aastast. Huvipakkuv on ka mahukas Eesti Sordiparanduse Seltsi arhiiv. Lünklikumalt on esindatud nõukogude periood, kuid märkimisväärseid materjale leidub siiski paremate majandite kohta. Käsikirju iseloomustab lai temaatika, hõlmates peale taime- ja loomakasvatuse ka maaparandust, aiandust ja mesindust, haridust ja teisi valdkondi. Tähelepanu pälvivad tuntud teadlaste Nikolai Rootsi, Leo Rinne, Aimu Reintami, Jüri Kuuma, August Miljani uurimused. Suure väärtusega on ka kohalike piirkondade ajalugu käsitlevad uurimistööd (Ernst Toodo, Aleks Loorits, Aldo Tammsaar, Erich Erilt). Väärtuslikku lisa annavad ka kirjalikud mälestused (Johan Luts, Rudolf Noor, Jaak Ümarik). Omaette osa moodustavad tuntud teadlaste isikuarhiivid (Elmar Haller, Jaan Mägi, Osvald Hallik, Peeter Kutti) ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia üliõpilaste diplomitööd. Viimasel ajal muuseumi kogudesse võetud materjalidest tuleb esile tõsta majandusteadlase Mati Tamme annetatud 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate alguse materjale, mis sisaldavad taluseaduse projekti aastast 1989, maaelu- ja põllumajanduse arendamise kontseptsiooni aastateks 1992-1994 ning teisi antud teemaga seotud töid, mis on suureks abiks ka tänapäeva Eesti külas toimuvate protsesside mõistmisel.
Info museaalide kohta on kättesaadav Eesti Muusemide Veebiväravast www.muis.ee
